EESTI LEPIDOPTEROLOOGIDE SELTS

 

Kutsume putukakogujaid registreerima oma kollektsiooni rahvusvahelises elurikkuse portaalis GBIF.


Registreerimisel saate teada anda oma kollektsiooni suurusest, millistest riikidest on putukad püütud, millised putukarühmad on kollektsioonis esindatud jms. Avalik registreerimine annab kollektsionäärile võimaluse oma tegevust laiemalt väärtustada ning teadusmaailmale võimaluse hinnata erakogude ulatust ja tähtsust.


Kollektsiooni registreerimiseks palume esmalt järgneva vormi täitmist:
https://goo.gl/forms/4awXrbzx2LKlnreC3

Peale andmete töötlemist Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaia poolt publitseeritakse kollektsiooni info andmeportaalis https://gbif.org. Varasemalt publitseeritud kollektsioone leiab, kui portaalis teha otsing "private collection". 


Täpsem info: 

loodusmuuseum@ut.ee

http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/erakogude-digiteerimine



2019.aastaliblikaks on valitud kuslapuu-sõrmiktiib Pterotopteryx dodecadactyla.

Kuslapuu-sõrmiktiib on kujutatud ka 1998. aastal loodud Eesti Lepidopteroloogide Seltsi logol.

Sõrmiktiiblased on haprad, pisikesed ja aeglaselt lendavad liblikad, kelle tiibade siruulatus on reeglina vahemikus 11-17 mm. Sõrmiktiiblastel on iga tiib lõhestunud kuueks osaks, seega kokku on liblikal 24 „sõrme“. Tiibadel on tavaliselt kaks tumedat põikvööt – üks keset tiiba ja teine tiiva välimises osas.

Sõrmiktiiblasi on suhteliselt raske tabada, nad lendavad päeval või hämaras, mõnikord lendavad liblikad ka lambi valgusele. Kinnipüütuna paneb liblikas tiivad kokku meenutades tavalist koiliblikat ning väga raske on arusaada, et tegemist on sõrmiktiivaga.

Kõik kolm Eestis levinud liiki esinevad Lääne-Eestis, põhiliselt Saaremaal ja Hiiumaal, aga ka Ruhnu saarel.

Palearktisest on teada veidi rohkem kui 30 liiki sõrmiktiiblasi. Maailmas on leitud üle 200 sõrmiktiiblaseliiki.

Eestist on leitud kolm liiki sõrmiktiiblasi - kuslapuu-sõrmiktiib Pterotopteryx dodecadactyla, võrse-sõrmiktiib Alucita hexadactyla ja tähtpea-sõrmiktiib Alucita grammodactyla.

Tavalisem on meil kuslapuu-sõrmiktiib (Pterotopteryx dodecadactyla), kes on levinud Lääne-Eestis ja saartel. Liblikaröövik toitub harilikul kuslapuul (Lonicera xylosteum), nukub tavaliselt kookonis maapinnas. 

Võrse-sõrmiktiiva (Alucita hexadactyla) röövik toitub lõhnav-kuslapuul (Lonicera caprifolium). See on ainus meie sõrmiktiiblane, kes talvitub valmikuna. Liblikas on leitud Sõrve säärelt Saaremalt ja Ruhnu saarelt.

Kolmas Eestis esinev liik on tähtpea-sõrmiktiiblane (Alucita grammodactyla), kes on leitud Lääne-Saaremaalt, liblikaröövik toitub kolmanda kaitsekategooria taimel tui-tähtpeal (Scabiosa columbaria).

AVALEHT
LIIKMED
TEGEVUS
UUDISED
TRÜKISED  
ARTIKLID
HANS REMMI MÄLESTUSMEDAL
AJALUGU
ARHIIV
EESTI LIBLIKAD
PÕHIKIRI
KAUPLUS
LINGID
KONTAKT
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  Copyright  2008 ELS, Viimati muudetud: 17. jaanuar ‎2019‎